Väärinfo

Desinformatsiooni levik digiajastul

Viimastel aastatel on desinformatsioonist saanud kuum teema. See ei ole midagi uut, kuid sotsiaalmeedia on muutnud valeandmete kiire levitamise palju lihtsamaks. Kuid mis on täpselt desinformatsioon? Kuidas võib see meid kõiki mõjutada ja kuidas saame selle vastu võidelda? Vaatleme manipuleerivat kunsti, milleks on mõjutamine teabe kaudu.

Mis on desinformatsioon?

Desinformatsioon on tahtlikult vale või eksitav teave. See võib võtta mitmeid vorme. Võltsitud sisu võib hõlmata täiesti vale teavet, mis on loodud pettuse eesmärgil. See võib hõlmata võltsitud uudislugusid, photoshopeeritud pilte ja videoid, mis on mõeldud publiku eksitamiseks. Manipuleeritud sisu hõlmab tegeliku teabe või sisu muutmist pettuse eesmärgil. See desinformatsiooni vorm võib hõlmata valikuliselt töödeldud videoid, fotosid või tsitaate, et muuta nende algset tähendust või konteksti. Võltsitud sisu hõlmab seadusliku allika või autoriteedi kehastamist, et levitada valeinfot. See hõlmab võltsitud sotsiaalmeedia kontosid ja veebisaite, mis imiteerivad usaldusväärseid allikaid, et levitada valeinformatsiooni. Eksitav sisu hõlmab osaliselt tõese teabe või faktide kasutamist vale mulje loomiseks. See võib hõlmata ainult teatud teabe kasutamist, mis toetab teatavat ideed, teabe võtmist välja selle täielikust kontekstist või teabe esitamist ühekülgselt või mitte täielikult tõesena. Satiir ja paroodia ei ole iseenesest desinformatsioon, kuid neid võib mõnikord ekslikult pidada tegelikuks uudiseks. Inimesed võivad tahtlikult levitada satiirilist sisu tõelise uudisena, et teisi eksitada.

Desinformatsiooni mõju ühiskonnale

Desinformatsioon võib mõjutada inimesi mitmel viisil. See võib tekitada segadust, ebakindlust ja isegi paanikat, sest valeteabe tõttu on inimestel raske aru saada, mis on tõsi. Samuti võib see mõjutada inimeste uskumusi ja otsuseid, sundides neid mõtlema või tegutsema viisil, mis ei põhine õigel teabel. Desinformatsioon tekitab inimeste tähelepanu äratamiseks emotsioone ja reaktsioone. Desinformatsioon võib tekitada ka lõhet ja konflikte inimeste vahel. See ei pruugi tunduda liiga ohtlikuna, kuid tegelikult võib desinformatsioonil olla meie kõigi jaoks väga tõsised tagajärjed, näiteks kellegi maine kahjustamine või avalike tervise- või ohutusriskide tekitamine. Üldiselt võib desinformatsioon mõjutada seda, kuidas inimesed näevad maailma ja teevad otsuseid, ning see võib mõjutada ühiskonda tervikuna. Seepärast on oluline, et me tuvastaksime desinformatsiooni ja võitleksime selle vastu.

Kuidas ära tunda valeinfot

Seda on lihtsam öelda kui teha, kui meid pommitatakse pidevalt mitmest kanalist tuleva teabega. Siin on mõned näpunäited, mis aitavad teil valeinfot ära tunda.

• Kontrollige allikat. Kui te loete uudislugu, kas see pärineb usaldusväärsest ja tuntud allikast? Vaadake, kas teised usaldusväärsed uudisteagentuurid kajastavad sama lugu. Lugege pealkirjast kaugemale ja otsige tõendeid. Usaldusväärseid uudiseid toetavad tõendid ja viited.
• Jälgige eelarvamusi. Häirekellad peaksid helisema, kui tundub, et lugu edendab mingit kindlat päevakorda või vaatepunkti. Pidage meeles, et ka teie enda vaated ja veendumused võivad tekitada eelarvamusi ja mõjutada teie hinnanguid. Teabe õigsuse kontrollimiseks saate kasutada ka mitmeid fakti kontrollivaid veebisaite, näiteks FactCheck.org, PolitiFact ja BBC Reality Check.

Võitlus desinformatsiooni vastu: mida saab teha?

Me kõik saame võidelda desinformatsiooni vastu. Peatuge ja mõelge enne jagamist. Kas olete kindel, et lugu, mida kavatsete jagada, on tõsi? Rääkige oma pere ja sõpradega desinformatsioonist, et tõsta teadlikkust. Ja alati on hea mõte rohkem teada saada.