Bots

Halvad robotid ja head robotid

Robot on tarkvara, mis täidab automaatseid, korduvaid ja etteantud ülesandeid. Robotid jäljendavad või asendavad tavaliselt inimese käitumist. Kuna nad on automatiseeritud, töötavad nad palju kiiremini kui inimkasutajad. Botid täidavad kasulikke ülesandeid, nagu näiteks klienditeenindus või otsingumootorite krabimine, kuid nad võivad olla ka pahatahtlikud programmid, mida kasutatakse arvuti täieliku kontrolli all hoidmiseks. Erinevalt paljudest teistest küberohtudest võib botide vastu olla raske kaitsta. Kuna on olemas nii häid kui ka halbu botte, võib küberturvalisuse kaitsel olla raske neid eristada. Botid moodustavad üle 42% kogu internetiliiklusest, samas kui halbade botide osakaal on 30% kogu internetiliiklusest.

Botvõrkude roll küberrünnakutes

Pahavara robotid ja internetibotid saab programmeerida kasutajate kontodesse sissemurdmiseks, kontaktide otsimiseks internetis, rämpsposti saatmiseks või muude pahatahtlike tegevuste sooritamiseks. Nende rünnakute teostamiseks ja ründeliiklusallika varjamiseks võivad ründajad levitada halbu botisid botnetis. Botnet on hulk internetti ühendatud seadmeid, millest igaühes töötab üks või mitu botit, sageli ilma seadme omanike teadmata. Kuna igal seadmel on oma IP-aadress, pärineb botvõrgu liiklus mitmest IP-aadressist, mistõttu on keeruline tuvastada ja blokeerida pahatahtliku botliikluse allikat. Botvõrgud võivad sageli ise kasvada, kasutades seadmeid rämpsposti saatmiseks, mis võib nakatada rohkem masinaid.

Pahavara robotite tavalised nakatumismeetodid

Üks levinumaid viise, kuidas robotid arvutit nakatavad, on allalaadimine. Pahavara edastatakse allalaaditaval kujul sotsiaalmeedia või e-kirjade kaudu, milles palutakse klõpsata lingile. Link on sageli pildi või video kujul, mis mõlemad sisaldavad viirusi ja muud pahavara. Kui teie arvuti on nakatunud pahavaraga, võib see olla osa botnetist. Bot võib ilmuda ka hoiatusena, mis ütleb, et teie arvuti saab viiruse, kui te ei klõpsa seotud lingile. Lingile klõpsamine nakatab hiljem teie arvuti pahavaraga.

Mõju pahavara robotid tarbijatele

Kuigi pahavara robotid põhjustavad probleeme ja probleeme organisatsioonidele, on ohtude hulka tarbijate jaoks nende potentsiaal andmete ja identiteedi varguseks, tundliku teabe, näiteks paroolide, pangateabe ja aadresside salvestamiseks ning andmepüügiks. Pahavara robotid jäävad kergesti avastamata. Neid on lihtne arvutisse peita ning nende failinimed ja protsessid on sageli sarnased või isegi identsed tavaliste süsteemifailide või protsessidega.

Bootvõrgud ja küberkuritegevus: andmepüük, identiteedivargused ja finantspettused

Küberkurjategijad võivad proovida kasutada botnette andmepüügi- või muude pettuste saatmiseks, et petta tarbijaid raha ära andma. Samuti võivad nad koguda teavet botiga nakatunud masinatelt ja kasutada seda identiteedi varastamiseks ning laenude võtmiseks või maksete tegemiseks kasutaja nimel.

Botvõrgud DoS ja DDoS rünnakud

Kurjategijad võivad kasutada botnette DoS- ja DDoS-rünnakuteks, mis üleujutavad seaduslikke teenuseid või võrke purustava liiklusega. See maht võib tõsiselt aeglustada ettevõtte teenuse või võrgu reageerimisvõimet või võib ettevõtte teenuse või võrgu ülekoormata ja sulgeda täielikult. Teenuste keelamise rünnakutest saadakse tulu väljapressimisest (st maksa või lase oma sait maha võtta) või maksete tegemisest rühmade poolt, kes on huvitatud teie ettevõttele või võrgule kahju tekitamisest. Selliste rühmade hulka kuuluvad “häkkerid”, st poliitilisi eesmärke järgivad häkkerid, ning välismaised sõjaväe- ja luureorganisatsioonid. Küberkurjategijad võivad oma botvõrke rentida ka teistele kurjategijatele, kes soovivad rämpsposti, pettuse, andmepüügi, identiteedivarguse ning seaduslike veebisaitide ja võrkude ründamise eesmärgil.